Mida arvata IRLi ja Reformierakonna poolt välja öeldud plaanist hakata Eesti Gaasi tükeldama?
Oluline on leida vastus küsimusele, miks seda tehakse ja kellele see on kasulik. Valitsusparteid on väitnud, et esiteks nõuab seda Euroopa Liit (direktiivid), teiseks on see majanduslikult kasulik ja kolmandaks gaasivõrgu põhiomanik Gazprom ei tee midagi selleks, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu ka teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi.
1. Euroopa Liidu regulatsioon ei nõua, et Eestis tuleks võrgu omand lahutada muust tegevusest. Sama nõuded kehtivad nii Soomele kui Lätile. Seega väide, et Eesti Gaasi juhid elavad kuskil teises inforuumis ja ei tunne direktiive, on vale.
2. Nagu on näidanud Eesti elektriturul toimuv, on igat turukorralduse meetme mõju lõpptarbija hinnale oluline eelnevalt analüüsida. Arvestades kogu investeeringute mahtu, mis on tarvilik teha uute ühenduste loomiseks ja veeldatud maagaasi terminalide ehitamiseks, millele tuleb lisada veel ka torustike Eesti Gaasilt ostukulud, on ka gaasiturul Eestis oodata sellise asjade käigu korral võrguteenuse hindade märgatavat tõusu.
3. Eestis on täidetud eelmise maagaasidirektiivi nõue, kus oli nõutav, et üle 100 000 kliendiga ettevõte ei tohi olla samal ajal gaasi müüja ja transportija. Eestis tegutseb gaasi transporti korraldav iseseisev juriidiline ettevõte AS EG Võrguteenus, kes oma tegevuses juhindub Maagaasiseadusest ja kelle tegevust kontrollib Konkurentsiamet.
Kõik küsimused, mis on seotud võrgule ligipääsuga, lahendab AS EG Võrguteenus, tema poole on pöördunud näiteks ka nii Paldiskisse kui Muugale veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajada soovivad ettevõtted. Gazpromil puudub igasugune võimalus takistada LNG terminalide rajamist ja liitumist võrguga. Euroopa Komisjoni koordineerimisel töötatakse välja Balti mere regiooni gaasiinfrastruktuuri integreerimise ja varustuskindluse tõstmise kava (BEMIP), milles osaleb ka AS EG Võrguteenus. Lisaks teostab AS Eesti Gaas koostöös Soome gaasifirmaga Gasum uuringuid Eesti-Soome vahelise gaasitoru ehituseks. Seega on väited nagu Gazprom ei teeks midagi uute tegijate turuletulekuks valed, mitte ainult sellepärast, et see polegi Gazpromi kohustus ja on tegelikult AS EG Võrguteenus ja AS Eesti Gaas igapäevane töö, vaid vale ka sisuliselt, sest sellist tööd tehakse. Oluline on veel märkida, et 63% Eesti Gaasist kuulub Euroopa Liidu ettevõtetele ehk Gazprom üksi ei saa kuidagi otsustada Eesti gaasimajanduse saatust.
Milline variant oleks Eesti Gaasile parim, milline riigile?
Õige ei ole küsida mis on kasulik riigile või Eesti Gaasile, õige on küsida, mis on kasulik klientidele, sest nemad on need kes otsustavad, kas kasutada gaasi või mitte. Üks põhilisi süüdistusi on, et Eestis on gaas kallim kui Euroopas ja näiteks hr Gräzin on toonud oma artiklites positiivseks näiteks Saksamaa. Juulikuus näiteks on eramaja tarbijale gaasi lõpphind Eestis 6.70 kr/m³, Saksamaal Hamburgis 11.20 kr/m³, Soomes 10.10 kr/m³. Seega kui Eesti tarbija saab gaasi tunduvalt odavamalt, siis ei pea ju esitatud põhjendused paika ja on õigustatud küsimus: miks soovitakse muuta toimivat süsteemi?
Mida Eesti Gaasi suuromanikud asjast arvavad ja kas Eesti Gaas või riik on nendega päevavalgele kerkinud plaanidest rääkinud?
Ajakirjanduses on viimastel päevadel ringlenud väljaütlemisi gaasitorustike maksumuse kohta, hinnapiirid on kõikunud 600-700 miljonist kuni 4-5 miljardi kroonini. Kuidas siin konsensusele jõutakse?
Ennem kui jõuda konkreetse hinna juurde, tasub ikka tõsiselt mõelda, milleks seda teha. Ükskõik milline saab olema see summa, on see raha, mis on klientide ja maksumaksjate jaoks kadunud, raha, millega oleks saanud teha midagi ühiskonnale vajalikumat. Võrgu eraldamine ei too juurde uusi tarnijaid, ei vii gaasi hinda odavamaks ja ei vähenda ka Gazpromi gaasi osatähtust Eestis kasutatavas gaasis. Kui võrkude eraldamine täidaks kõiki eeltoodud punke, siis tuleks küsida, miks ei tee seda näiteks soomlased, kes ju ometigi on näidanud end väga tarkade majandajatena ja seda ka energeetikas. Miks riik tahab siin kindlasti käia ühte jalga just Leeduga?
Kas põhivõrkude riigistamise taga paistab ka kellegi lobistav käsi? Kelle? Ilma dokumentaalselt esitatavate faktideta oleks see spekulatsioon, mida poliitikud kohe eitaksid. Aga mõtiskleda tasub selle üle, kes säärasest tehingust võidavad, juhul kui sellest ei võida kliendid ja nemad ju ei võida. |