LNG

Veeldatud maagaas (inglise keeles liquefied natural gas ehk LNG) saadakse tavalise maagaasi jahutamisel umbes -160 kraadini. Gaas surutakse kokku, mistõttu on LNG maht ligikaudu 1/600 gaasi mahust normaaltingimustel. Enne maagaasi veeldamist eemaldatakse sellest komponendid, mis võivad veeldamisseadmeid korrodeerida või ummistusi tekitada. Seetõttu on LNG veelgi puhtam kui tavapärane maagaas. LNG taasgaasistamine toimub vastuvõtuterminalis.

Maagaasi veeldamine muudab maagaasi transportimise ning ladustamise lihtsaks ja ökonoomseks, ühtlasi annab see lihtsustatud juurdepääsu energiaallikale üle maailma. LNG eeliseks veeldamata maagaasi ees on võimalus varustada maagaasiga piirkondi, mis ei ole maagaasi võrguga ühendatud, viia maanteedel, raudteedel, õhu- ja veetranspordil kasutatav kütus LNG baasil gaasikütusele ning transportida väikeseid koguseid. LNG suurimaks miinuseks on suhteliselt kõrgemad kulud seoses veeldamise ja taasgaasistamisega.

Tallinki Megastari laeva punkerdamine LNG-ga (vaata videot) on Eesti Gaasi esimene sellelaadne projekt. Antud teema on aga muutunud järjest aktuaalsemaks – nimelt ei tohi 2015. aastast laevakütuse väävlisisaldus ületada 0,10 protsenti.

Et nõuet täita, on laevaoperaatoritel kolm võimalust – kas hakata kasutama madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada puhastusseadmeid või üle minna veeldatud maagaasile. LNG pakub head kombinatsiooni ökoloogilistest ja majanduslikest kasudest, võimaldades kokku hoida kütusekuludelt ja vastata keskkonnakaitsenõuetele. Euroopa Liit on vastu võtnud meetmetekava, mis näeb ette aastaks 2025 liikmesriikide põhisadamate vahel välja arendada LNG punkerdamise võrgustik.

Maismaatranspordis on LNG laialdasemaks kasutamiseks oluline seadusandlik tõuge Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt 2020. aastaks tuleb liikmesriikidel transpordis kasutatavate kütuste osakaal 10% ulatuses asendada taastuvate kütustega. Majandusministeeriumi hinnangu kohaselt võiks Eestis see nõue 3-4% ulatuses olla kaetud biometaaniga, maagaas nii surugaasi (CNG) kui LNG kujul on teerajajaks. EL on liikmesriikidele sätestatud miinimumnõuded LNG ja CNG tankimise taristule. Selle kohaselt on eesmärgiks aastaks 2025 katta ELi põhiteede võrk CNG tanklatega minimaalselt iga 150 km ning LNG tanklatega iga 400 km järel.