Menüü

Ants Noot: Energiavaldkond vajab võrdseid võimalusi ja vaba konkurentsi

Seisukoht

Tallinna kaugküttepiirkond laienes suve hakul kahekordseks. Volikogu vastuvõetud määrus tähendab, et enamikus Tallinna majapidamistes tuleb kasutusele võtta kaugküte, sest elektriküte, gaasikatel või ahiküte on selge sõnaga keelatud. Erandiks on kütusevabad taastuvenergia allikad, nagu tuulikud, mille kasutamine linna tingimustes ei ole tõsiselt võetav alternatiiv, ja päikesepaneelid, millega talvel tuba ei soojenda.

Teisisõnu on linn ja riik pannud ühe küttelahenduse teistest mitu korda eelistatumasse seisu ja võtnud inimestelt õiguse otsustada, kuidas nad oma kodu kütavad. Kui te ehitate uut kodu või kavatsete oma maja või ettevõtte hoonet rekonstrueerida, ei väljasta Tallinn teile nüüd ehitusluba või teatist enne, kui olete võtnud kohustuse liituda kaugküttega. Näiteks on linn keeldunud ehitusluba andmast kaugküttepiirkonnas asuva Norde Centrumi kaubanduskeskuse ja Kassisabas oleva kortermaja rekonstrueerimiseks, sest need kasutavad gaasikatlamaja.

Eesti Gaas on pöördunud ebaõigluse pärast õiguskantsleri poole, sest kirjeldatud olukord on tarbijale ahistav ja ebaõiglane: inimesed on maksnud praeguse kütteallika eest hulga raha, kuid peavad selle nüüd minema viskama ja käima kaugküttega liitumiseks välja uue rahasumma. Sealjuures on kaugküte tarbija jaoks kallim ja tema kulutused suurenevad. Näiteks oma gaasikatlamajaga Gaasi tänav 5 tarbimiskoht kulutas 2016. aastal soojusele 8828 eurot, aga Tallinna võrgupiirkonna soojuse piirhinna järgi olnuks aastane kulu 12 590 eurot – üle 40% rohkem kui lokaalse küttelahenduse korral.

Küsimus on põhimõtteline: kas linn tohib teha inimeste eest otsuse, mis on neile rahaliselt kahjulik, või võib kodanik ise otsustada, kas ta eelistab näiteks gaasikatelt, kaugkütet või elektrikütet?

See hävitab vaba konkurentsi ja halvendab tarbijate olukorda. Maagaas on praegu nii kodutarbijatele kui ka suurklientidele kõige puhtam, mugavam ja soodsam kütus. Poliitilistel ajenditel on Eestis gaasi pikka aega tõrjutud, ehkki nüüdseks on n-ö kraani kinnikeeramise julgeolekurisk kadunud, sest vajaduse korral saaksime kogu Eestile vajamineva gaasikoguse tarnida Klaipeda terminalist, küsimus on üksnes hinnas. Peale selle valmib kolme aasta pärast Eestit ja Soomet ühendav Balticconnector ning töö käib selle nimel, et ühendada Soome ja Baltimaad Poola kaudu Kesk-Euroopaga. Uued ühendused annavad kindluse, et Eesti tarbija saab gaasi alati ja turuhinnaga.

Riigist on skisofreeniline langetada ühelt poolt maagaasiturgu piiravaid otsuseid ja teisalt panustada sadu miljoneid eurosid Balticconnectori ja LNG terminali rajamisse. Maagaasi diskrimineerivad takistused tuleb üle vaadata.

Ants Noot, juhatuse esimees (AS Eesti Gaas) 

 

Klienditugi (E-R 8.30-17.00)

+372 636 2555