Menüü

Gaasikonverents 2020: Biometaanil autokütusena on keskkonnale kasulik mõju

Gaasituru aastakonverentsil esitletud uuringu kohaselt tasandab eestimaisel rohegaasil sõitev auto ühe samaväärse bensiini või diislit tarbiva sõiduki keskkonnakahju, sealjuures positiivseim mõju loodusele on sõnnikust toodetud rohegaasil.

Gaasikonverents 2020 paneeldiskussioon

Gaasikonverents 2020. Paneeldiskussioon. 

Gaasiliidu korraldatud aastakonverentsil arutati gaasikütuste tuleviku üle transpordisektoris ja energiatarbimises laiemalt, otsides tõsiseltvõetavaid alternatiive ning uusi kasutusvõimalusi maagaasile. Avaettekande teinud majandus- ja taristuminister Taavi Aas rõhutas, et maagaas on vahelüli tänase ja uue põlvkonna kütuste vahel, kuid juba täna tuleb otsida gaasi rohestamise võimalusi, sh biometaani ja vesiniku abil.

Konverentsil kütuste keskkonnamõju uuringut tutvustanud Eesti Maaülikoolis teadurina töötav Alo Allik tõdes, et biometaanil on erinevalt teistest kütustest positiivne keskkonnamõju. „Tõsi on see, et nii maagaas kui sellest toodetud surugaas autodele on üks keskkonnasäästlikumaid kütuseliike, kuid kui otsida sellele lähikümnendil asendust, siis tõsiseltvõetavaim valik on biometaan. Läbi viidud uuring näitab, et üks biometaanil sõitev auto neutraliseerib diisel- või bensiinimootoriga auto keskkonnajälje tingimusel, et biometaani tootmiseks kasutatakse sõnnikut,“ lausus Allik.

Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot tõi oma ettekandes näiteid, kuidas juba täna on Eesti ettevõtted kohanenud karmistunud kliimapoliitikaga ning otsivad uusi turge ja energiaallikaid. „Eesti Gaasi näitel võin öelda, et oleme sisuliselt maagaasi tarnijast kujundanud nelja aastaga mitmekesise taastuvenergia portfelliga rahvusvahelise energiaettevõtte. Oleme edukalt sisenenud naaberriikide maagaasi turgudele, aga võtnud selge suuna rohegaasi, LNG ja päikeseenergia pakkumisele,“ lausus Ants Noot. „Näen rohegaasi lähikümnendi tegijana ka Eesti kaugkütteturul.“

Alexela juhatuse liige Alan Vaht tõi aga välja, et me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et transport on globaalselt suurim kliimaprobleem ning ainuke alternatiiv pikamaaveonduses on LNG ja sõidukites biometaan. „Selge on see, et üha karmistuvas kliimakriisis tuleb pikamaatranspordina võtta kasutusele LNG ning sõidukitel biometaan. Viimane on täna ainuke kliimaneutraalne transpordikütus ning ka võimalus tulevikus veisinikule üleminekuks,“ lausus Alan Vaht.

Konverentsile pani punkti paneeldiskussioon, kus suuremate erakondade esindajad arutlesid, milliseid samme saab ja peab riik, omavalitsused ja ka tootjad-tarbijad astuma puhtama keskkonna tagamiseks ning millised on tõsiseltvõetavad asendused maagaasile. Keit Pentus-Rosimannuse arvates on biogaas oluline, kuidas heidet kohe praegu vähendada olles vahevõimalus enne vesiniku kasutuselevõttu. Erki Savisaare hinnangul päästab keskkonna aga pigem kohe vesinikule üleminek ning Lauri Läänemetsa sõnul vajab Eesti riigipoolset toetust ja suunamist muudatuste elluviimiseks ning fossiilkütuste karmim maksustamine on oluline tõuge puhtama keskkonna poole. Arutelus osalesid Keit Pentus-Rosimannus, Siim Kiisler, Erki Savisaar, Robert Kiviselg, Lauri Läänemets.

Gaasituru aastakonverents toimus 12. oktoobril ning selle korraldasid Eesti Gaasiliit, Eesti Gaas ja Alexela. Konverents oli osa “Blue Corridor Rally – 2020” liikumisest, mis algas Orenburgist ja lõppeb novembris Berliinis.

Fotogalerii üritusest (autor Raul Mee): https://bit.ly/3lDGJ5y

Eesti Gaasi klienditugi (E-R 8.30-17.00)

+372 63 62 555