Eesti Gaasist

Toimub täiemahuline LNG-pööre, luuakse uued tarneahelad.
Alustatakse tegevust Poola turul.

LNG punkrilaev Optimus alustab tööd.

Omanikfirma Infortar siseneb rohegaasi tootmise valdkonda, soetab osalused kolmes rohegaasi jaamas.

Alustatakse müügitegevust Soomes ja Leedus.
Jätkatakse päikeseparkide rajamist.
Sõlmitakse leping LNG tarneks Klaipeda ujuvterminali kaudu.
Välisturgudel võetakse kasutusele uus kaubamärk Elenger

Avatakse mitu uut gaasitanklat, alustatakse kohaliku taastuvkütuse rohegaasi ehk biometaani müüki.
Rajatakse esimene päiksepark.
Antakse sisse tellimus LNG punkrilaeva ehituseks.

Alustatakse LNG truck-to-ship punkerdamisteenusega, hiljem lisanduvad LNG-põhised energialahendused tööstusklientidele.
Sisenetakse Läti turule.

Eesti suurim investeerimisfirma AS Infortar saab Eesti Gaasi suuromanikuks; võetakse suund laienemisele,
nii geograafiliselt kui ärivaldkonniti.

Gaasi ülekandevõrk riigistatakse. Eesti Gaasi kontserni jääb jaotusvõrk, mis alates 2019 kannab nime AS Gaasivõrk.

Alustatakse elektri müügiga.

Alustatakse surugaasi (CNG) müügiga, rajatakse Balti riikide esimene CNG-tankla.

Aktsiaselts restruktureeritakse, võrguteenus eraldatakse gaasimüügist.

Valmib toruühendus Lätiga.

Kirjutatakse alla ASi Eesti Gaas asutamisleping.

Võrgugaasi kasutus saavutab Eestis ajaloo maksimumtaseme, üle 1,7 mld m3.

Võetakse kasutusele nimi Eesti Gaas.

Eesti gaasivõrgu kiire areng, rajatakse suuremate linnade vahelised ja lokaalsed torustikud, samuti uued piiriühendused.

Eestisse hakatakse transportima looduslikku maagaasi, mida segatakse kohaliku põlevkivigaasiga.

Moodustatakse eraldi gaasitranspordi ettevõte, millest hiljem moodustub AS Eesti Gaas.

Valmib esimene toruühendus Kohtla-Järve ja Leningradi vahel, hakatakse eksportima põlevkivigaasi.

Uute gaasiseadmete mudelite kasutuselevõtt (gaasipliidid, kaminad, veesoojendid).

Tehisgaasi hakatakse tootma kivisöe ja põlevkivi segust.

Tallinnas ja Tartus saavutatakse Esimese maailmasõja eelne gaasi tootmise ja kasutamise maksimum.

Tallinnasse rajatakse gaasihoidla.

Laiendatakse gaasitorustikku, rekonstrueeritakse gaasitehaseid, suurendatakse võimsusi.

Gaasivabriku orientatsioon on vahepeal oluliselt muutunud ja kaldunud tänavavalgustusele suunatud tootmiselt lõplikult eratarbijate kasuks. Eraklientide pideva lisandumisega suurenes gaasivajadus kolme aastaga (1894-96) rohkem kui 5 miljonit kuupjalga.

Jaanuaris toimub Tallinna Vesivarustuse ja Gaasivalgustuse Seltsi viimane peakoosolek, teavitatakse linnavõimu otsusest AS-i varad üle võtta.

Asutatakse esimene gaasivabrik Tartus.

Aasta lõpuks on gaasivalgustusega kaetud Tallinna siselinn tervikuna ja eeslinnade peatänavad.

Kogu Weir ja Co ettevõtte vara ja kohustused lähevad üle kohalikest ärimeestest moodustatud AS-ile Tallinna Vesivarustuse ja Gaasivalgustuse Selts.

Vastvalminud gaasivabrikus hakatakse inglise kivisöest tootma tehisgaasi, mida kasutatakse esialgu tänavavalgustuseks.
17. detsembril süüdatakse Tallinnas Raekoja platsil esimene gaasilatern.

3. detsembril (uue kalendri järgi 15. detsembril) sõlmib Revali linn lepingu Riia ärimeeste härra William Weir & Comp'iga Revali linna gaasijaama ja veetrassi rajamiseks ja käitamiseks.